Eluhoidvus, seesmine rahu ja vaimne tervis tööl

Eluhoidvus õiges kontekstis on praktiline enda ja teiste juhtimise ning igapäevaste teadlike valikute tegemise aluspõhimõte.

Eluhoidvus tähendab otsuseid ja käitumist, mis toetavad elu jätkumist, elusust, tervislikkust ja jätkusuutlikkust igal tasandil: looduses, keskkonnas, inimeses endas aga ka meeskonnas ja organisatsioonis tervikuna.

Eluhoidvus töökultuuris tähendab, et inimesed oskavad enda sisemaailma juhtida. Neil on stressi leevendamise oskused ja seetõttu ei põle nad läbi ja ei haigestu kergelt.

Heatahtlikkus kui vaimse vormi alus

Inimlikkus ja heatahtlikkus peaks olema see tegutsemise alusprintsiip, millele rajada kestlik edu nii töö kui eraelus. Me oleme siiani liiga vähe pannud rõhku kestlikkusele inimese vaimse tervise kontekstis.

Terve vaim on alati huvitatud tervest füüsilisest kehast. Tervis on säästliku eluviisi vundament. Terve ja rahulik inimene saab teha teadlike valikuid.

Seesmise rahu roll on jätkusuutlikkuse ja eluhoidvuse juures kõige olulisem. Kui inimene elab pidevas stressis, hirmus või sisemises ebakõlas, ei saa ta kasutada oma vaimseid võimeid täiel määral.

Ärev mõistus on lühinägelik, keskendub vaid enesekaitsele ja ellujäämisele ega saa olla loov ja koostööle avatud. Stressis inimene on pidevas võitle või põgene režiimis, selles pole ruumi seesmiseks rahuks ja kohaloluks.

Rahunenud mõistus ja vaikust väärtustav meel on strateegiliselt eelis ja vaimse tugevuse seisund.

Seesmine rahu tagab heatahtlikkuse enda ja teiste suhtes.

Kui inimeses on rahu, siis tema aju töötab optimaalselt, ta märkab ümbrises toimuvat, saab aru ja suudab teha teadlike valikuid. Selle tulemusel on seesmiselt rahuliku inimese otsused on kaalutletud ning inimsuhted heatahtlikud, teisi toetavad ja ausad.

Uuring 'Vaimne tervis tööl: Juhid ja raha', mis viidi läbi 10 riigis (Austraalia, Uus-Meremaa, USA, Kanada, Prantsusmaa, Saksmaa, India, Mehhiko, Holland ja Suurbritannia) The Workforce Institute UKG poolt osundas, et 7 töötajat 10-st tõdesid, et sooviksid näha, et nende tööandja ja selle juhtkond pööraks enam tähelepanu vaimele tervisele. Kusjuures vaid 1 inimene kolmest tõdes, et nende vahetu juht mõistab enda tegevuse mõju inimeste ja meeskonnna vaimsele heaolule.

70% töötajaid ootab, et tööandja teeks enamat nende vaimse heaolu tagamiseks, Vahetu ülemuse korral ootab seda 68% töötajaid.

Kui tööandja ei väärtusta vaimset heaolu ja ei toeta inimeste seesmist rahu, tekivad mitmed psühholoogilised probleemid, näiteks krooniline stress, läbipõlemine, depressiivsus, ärevus, hirmud. Selle tulemusel on haiguspäevade kasv, konfliktid inimeste vahel ja töötajate eemaldumine tööst.

Toksilise juhtimise ja inimsuhetega kollektiivis tehakse minimaalne vajalik aga ei suudeta keskenduda ja teha ladusat koostööd. Toksiline juhtimine on sümptom, mis avaldub, sest juhtide jt võimu positsioonil olevate inimeste sisemaailm on korrast ära.

Põhjuseks on siin ühtepidi süsteemne tähelepanematus psühholoogilise heaolu tagamise ja psühhosotsiaalsete ohutegurite leevendamise suhtes aga teisipidi vaimse vormi puudumine.

Inimene, kes pole enda vaimset vormi treeninud ega omandanud intrapersonaalseid oskuseid oma sisemaailma juhtimiseks on opereeriv reaktiivsete alateadlike mustrite tasandil.

Kui juht kogeb ise hirmu ja ei märka oma sisemaailma probleeme, siis maandab ta seda kamandades, nõudes või suisa karjudes. Seesmine toksilisus on eluhoidvuse ja heatahtlikkuse vastand. Viib enda ja teiste hävitamiseni. Sageli vaid selleks, et maksma panna eneseõigus ja võim. Riigi tasandil näeme, et sellise valitsemise tulemus on lubaduste eiramised ja halduskius. Ka eraettevõttes võib esineda töökiusu. See omakorda võimendab vaimse ja füüsilise tervise häireid.
 

95% inimesi on tööl kogenud kas tugevat pinget või tööstressi ja seda viimase aasta jooksul (allikas: UK Burnout Report 2024).

Me elame ühiskonnas kus 9 tööealist inimest 10-st kogeb stressi (Suurbritannia läbipõlemisraport andmetel). See ei ole jätkusuutlik. Meil on vaja teadvustada, et vaimset vormi treenimata oleme jätkusuutmatul kursil.

2024 aasta Ciphr uuring Suurbritannias aga näitas, et vaid 2,4% personalijuhte vanuses 35–44 kogevad, et stress ei mõjuta neid ja nende tööd, Kuni 35 aastaste hulgas oli see protsent 5,3 ja üle 45 aastaste seas 10%. Seega on sageli need, kes peaks tagama teiste heaolu ise suurimad stressi all kannatajad ja läbipõlejad.

Paradoksina on läbipõlemine 100% ennetatav ja just personalijuhid ning firmajuhid peaks selle ennetusse investeerima.

Allolevas Kristi Jõeorg juhitud "Tööelu ohutus podcastis" avab Kaur Lass tööstressi ja läbipõlemise teemat ning vaimse vormi tagamist. Võta hetk ja kuula, et saada stressi ja läbipõlemise ning vaimse vormi olulisusest tööl parem ülevaade.
 

See on oluline, sest meie koolides on puudunud vaimne kasvatus, ja nii on vaimse stressi leevendamine, läbipõlemise ennetamine ning vastupidavuse tõstmine tööandjate ülesanne.

Vaid vaimselt vormis töötaja on tõhus ja suudab püsida seesmises rahus.
 

Kuidas eluhoidvus tuua töökeskkonda?

Vaimse vormi treenimine on siin peamine ja läbiv printsiip mida rakendada igas töökohas. End hästi tundev inimene on ka teistest ja tööst hooliv inimene.

Lisaks on oluline aru saada, millised on peamised psühholoogilised ohutegurid ja stressiriski tõstjad töökeskkonnas. Need võivad olla:

1. Liigne töökoormus ja ebarealistlikud ootused. Kui töötajalt oodatakse vaid tulemusi ja saavutusi tagamata puhkehetki ja andmata väljapuhkamiseks aega, kaob inimese vaimne ja füüsiline heaolu. Treenitud aju suudab toime tulla nii pingete kui ka väljakutsetega aga vajab taastamiseks aega. Survestav ja ärev ning pingeline töökeskkond õõnestab eluhoidvust ja viib vaimse kurnatuse ehk läbipõlemiseni.
    
2. Kontrolli puudumine oma töö üle. Kui inimene ei tunne, et tal on mõju oma otsustele, tekib käegalöömise tunne ja loobutakse võtmast vastutust. Hoolimatus ja vastutuse võtmise vaibumine on mõlemad stressi põhjustajad. Töökoht kus peamine on ellujäämine ja alateadlik harjumuslik tegutsemine õiguseta küsida ja rööprähklemine erinevate ülesannete vahel on kergelt kalduv toksilistesse suhetesse. Töö ei tohiks olla võitle ja põgene režiimis, vaid kulgev loo, vastuta ja katseta põhimõttel, kus inimene saab ise juhtida vajalike protsesse.
    
3. Vähene tunnustus ja ebaõiglane kohtlemine. Vaimne turvatunne põhineb austusel, hoolivusel ja õiglusel. Kui inimesed tunnevad, et nende panust ei märgata või väärtustatakse vaid tulemusi, mitte loomingulisust, pühendumust ja arengut, väheneb motivatsioon ning suureneb emotsionaalne distantseerumine. Vaimselt vormis inimene märkab nii enda kui teiste rolli ja seisab õiglase kohtlemise ja tegutsemise eest. Vaimne heaolu soosib eluhoidvust kõigis valikutes.
    
4. Suhted ja kommunikatsioon. Halvad suhted, passiiv-agressiivsus suhtlemisel aga ka süüdistamine loovad keskkonna, kus inimesed hakkavad end kaitsma, mitte koostööd tegema. Sellises töökohas psühholoogiline turvalisus ja eluhoidvuse printsiibid muutuvad vähetähtsaks. Juhi peamine ülesanne on meeskonda eest vedada, milleks tuleb inimesi kuulata, märgata nende vajadusi ja tunnustada nende tööd. Juhi peamine roll on selge kommunikatsioon ja meeskonna liikmete tervise ja heaolu hoidmine, et nad saaks oma tööülesandeid täites särada.
    
5. Vastuolud suunistes ja läbipaistmatu juhtimine. Kui juhid ei ole kogu oma tegevuses läbipaistvad, järjekindlad ja sisemiselt rahulikud, levib neis olev segasus, stress ja ärevus meeskonnas hõlpsalt. Töötajad tajuvad juhi vaimse heaolu (puudumise) seisundit ja peegeldavad seda oma käitumises. Siin on parim meetod ausus. On inimlik, et ka juhtidel võib olla keerukas ja raske, sellest on vaja samavõrd rääkida ning infot anda kui väärtustada saavutusi. Radikaalne avameelsus kõrvaldab paljud probleemid, salastamine, vaikimine ning tabuteemade teke aga võimendab probleeme. Läbipaistev juhtimine ja ausus teenib töötajate usalduse ja viib tööle pühendumise lihtsuseni.
    
6. Töö tähenduse ja väärtuse kadumine. Kui inimene ei näe, kuidas tema töö loob väärtust või toetab suuremat eesmärki, tekib tühjuse ja vaimse kurnatuse tunne palju kergemini. Hoolimatu ükskõiksus on üks ohtlikumaid psühholoogilisi seisundeid, sest inimene kaotab sisemise motivatsiooni ja eluhoidvuse ning tema energiatase kukub. Tulemuseks on hirmud, stress, ärevus ja vaimse tervise probleemid.

Eluhoidvus töökultuuris

Töökeskkond ja inimsuhted, mis toetavad eluhoidvust, on teadlikult vaja luua. Eluterve organisatsioon ei küsi vaid: “Kui produktiivne inimene on?”, vaid ka: “Kas inimene on vaimselt ja emotsionaalselt vastupidav?”

Vaimse heaolu tagamiseks ja vaimseks tugevuseks on vajalik luua tööviisid, mis soodustavad seesmise rahu püsimist, levimist ja selle baasil tegutsemist. Näiteks on kogu loomingulisus avanev vaid seesmises vaikuses. Iga taipamine ilmestub siis kui inimese mõistus on rahunenud ja ilmestuv seesmine vaikus.

Eluhoidvuse lähtekoht on seesmine rahu. Kohalolev, teadvustav ja tunnetav inimene on huvitatud lahendustest ja teiste heaolust ning jätkusuutlikest lahendusest. Omakasu ja eneseõiguse asemel on siin printsiibiks õiglus, heatahtlikkus ja hoolivus. Seda nii kolleegidest kui ka klientidest!

Juht, kes on rahulik, teadvustav ja kehas kohal, saab teha teadlike valikuid.

Mida suuremas rahus need teadlikud valikud on tehtud ja mida paremini kommunikeeritud, seda vähem kogevad teised meeskonnas stressi ja ärevust.

Inimeses olev rahu on ruumis leviv – see loob usalduse ja suurendab koostööd. Paraku on ka negatiivsed emotsioonid ja ärevus ning stress ruumis hõlpsalt levivad.

Cigna 23 riigis läbi viidud uuringu järgi suisa 91% töötajaid kogeb, et teise inimese stress mõjutab nende töö tegemist negatiivselt.

See uuring viitas ka, et keskmiselt 87% töötajaid kogeb tööl stressi, kusjuures 64% kogeb seda sageli ja 12% vastanud töötajatest ei suutnud tööstressiga enam tulla iseseisvalt toime. Seega. oluline on tähele panna, mida juht ja töötajad oma vaimses seisundis enda ümber loovad.
 

Selged rollid ja hästi kommunikeeritud ülesanded tulevad siin kasuks. Ebamäärasus kasvatab ärevust ja stressi, selgus ja selged ootused aga tekitavad selgust.

Kui töötaja teab, mida temalt oodatakse, ja saab selgeid vastuseid oma küsimustele on tal lihtne tegutseda. Kui siia lisandub vastuse võtmine selles, mis on inimese võimete ja ette antavate ressursside piires, tõuseb enesekindlus ja tõhusalt tegutsemise suutlikkus.

Töötaja peab tundma, et võib alati ausalt väljendada oma arvamust, küsida abi või teha vigu, seda karistushirmuta. See loob innovatsiooni- ja õppimiskeskse töökultuuri. Kui inimene mõistab, miks tema konkreetne tööülesanne loeb ja kuidas see asetub suurde pilti, tekib sisemine motivatsioon, mis on tugevam kui ükski väline surve.

Emotsionaalne motiveerimine on positiivset stress lisav. Motivatsioon töö enda vajalikkusest ja arusaamine kuidas see aitab ning mõjutab teisi on tegevuse enda keskne. Kui sa saad aru, miks sa tegutsed ja kuidas see on vajalik, on lihtne olla järjepidev ja pühendunud.

Seesmise rahu ja teadlikkus kui strateegilised vaimsed oskused

Seesmise rahu säilitamine on treenitav vaimne oskus. Seda võib nimetada aju ja meele treeninguks, mille eesmärk on suurendada teadlikkust, tunnetust, tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning enesejuhtimist.

Meil räägitakse emotsionaalsest intelligentsusest aga intelligentsed pole emotsioonid vaid, sina kui nende emotsioonide juht.

Vaime vastupidavus tugineb sellele, et inimene saab aru, et tal on seesmised tööriistad: mõtted, ettekujutlusvõime ja emotsioonid ning siis ka füüsiline keha, mis võimaldab koos omandatud kutseoskustega kasutada füüsilisi tööriistu. Kui enesejuhtimine on heal tasemel ja valikud eluhoidvad, siis on inimesel korras tervis ja hea töövõime.
 

Oma sisemaailma mõistmine on enesejuhtimise alus.

Praktiliselt edukas enesejuhtimine on see, et inimene mitte ainult ei õpi märkama oma mõtteid, ettekujutlusi ja emotsioone vaid asub neid ise juhtima teadlike valikute alusel.

Seesmine vabaduse tipp on olla seesmises vaikuses ja rahus ükskõik mis ka ei juhtuks.

Kui emotsioonid ja mõtted ning ettekujutlused enam ei juhi sind automaatselt oled sa vaba olema kogev elurõõmu, tegema teadlike valikuid ja juhtima end ja teisi.

Teadlikkuse kasutamine ja teised intrapersonaalsed oskused on õpitavad ja need vähendavad impulsiivsust, automaatset alateadliku reageerimist ja tugevdavad teadlikkust, otsustusvõimet ja suurendavad empaatiat.

Reaktiivsus asendub sisemaailmas toimuva juhtimisvõimekuse saavutamisel teadliku valikuga. Teadliku valiku lähtekohaks ei ole mitte emotsioon vaid palju peenekoelisem tunnetus/taju ja teadvustamine ning kohalolu.
 

Seesmine reaktiivsus on alateadlik, selle vastand on seesmises rahus tehtud teadlik valik.

Iga olukord ja situatsioon on alati unikaalne. Alateadvus on see, mis üritab siin reageerida varasema meeldivuse või valu baasil. Enamus meeldivust või valu kunagi põhjustanud tegureid aga ei esine reeglina kohalolu hetkel. See ongi see, miks alateadvuse võimu alt on vaja jõuda teadlikkuse kasutamiseni.

Teadlikkus on vaikne. Sama vaikne kui rahu sinus.

Seesmine rahu loob alati välist rahu. Seesmiselt rahulik inimene märkab kuidas olla teisi hoidev. Enda ja teiste ning meid ümbritsevas keskkonnas elu hoidmine on eluhoidvate teadlike valikute vundament.

Palju raiskamist ja tarbimist kukuks ära, kui me ei sõltuks alateadvusest, vaid alati kogeks iga olukorda seesmises rahus ja kehas kohal olles kui uut ja võimalusi pakkuvat.

Kui juhid ja töötajad väärtustavad seesmist rahu, muutub organisatsioon terviklikumaks. Konfliktid vähenevad, innovatsioon kasvab, ja inimesed jäävad tööle mitte töökaotushirmu, vaid sisemise pühendumuse ja tähendusliku töö tõttu. Seesmine rahu on seega mitte ainult isiklik tugevus, vaid ka ettevõtte elujõulisuse mõõdik.

Kokkuvõtteks

Eluhoidvus, seesmine rahu ja vaimne tervis ei ole “pehmed teemad”, vaid strateegilised eeldused pikaajalisele jätkusuutlikule töötamiskultuurile. Kui sina juhina toetad psühholoogilist turvalisust ja treenid oma sisemaailma rahu ja rahuliku enesejuhtimise suunas, muutub ka organisatsiooni energia.

Kui lisaks eeskujuks olevale juhile saavad töötajad ka treenida oma vaimset vormi ja saavutavad vaimse heaolu muutub kaitsepositsioonides enese eest võitlemine harmooniliseks koosloomeks ja koostööks.

Töökeskkond, mis põhineb aususel, austusel ja teadlikkusel, ja hetkes kohalolul arendab inimesi, mitte ei kuluta neid.

Usaldus teenitakse ja see nõuab alati aega. Usalduse teenimist lihtsustab aga seesmine rahu ja oma rolli mõistine nii kollektiivis kui ka klientide teenindamisel või neile nende elu või äri lihtsustavate toodete pakkumisel.

Eluhoidvuse tuum töökeskkonnas on luua tingimused, kus inimene saab areneda ja olla end ja teisi ning (loodus)keskkonda hoidev. Kui me tegutseme seesmiselt vastupidavalt, tervelt ja inimlikult olemegi eluhoidvad ega peaks tegelema paljude tänaste keskkonna ja kliimaprobleemidega, sest need oleks olnud eos ära hoitud.

Aeg on jõuda tarbimisühiskonnast vabasse hoolivusühiskonda, kus iga teenus ja toode on loodud eluhoidvuse printsiipi arvestades. Vaimse vormi treenimine ongi endast ja teistest hoolimine. Kuula, mida sellest kostavad koolituse läbijad.