Stressileevendus ja läbipõlemise ennetamise koolitus on vajalikud kogu meeskonnale

Liigne stress ei teki üleöö ja selle taga on võimetus oma sisemaailma juhtida. Tööstress kuhjub ehk kasvab krooniliseks stressiks aeglaselt. Uuringute järgi on stressi kogenud 7 kuni 9 inimest 10-st, seega stressiga puudub kokku enamik töötajatest.

Stress on ennekõike seesmine reaktiivsus, võimetus toime tulla välise stressori mõjuga oma sisemailmale.

Stressi kasvamist krooniliseks võimendavad paljud välised tegurid nagu tööpinged, kurnatus, vähene magamine, vähene liikumine, kehv toit, probleemsed/mürgised inimsuhted jne. Neid väliseid tegureid ehk stressoreid on tööandjal keerukas muuta.

Palju lihtsam välismaailma muutmise asemel on igal inimesel korrigeerida oma seesmisi reaktsioone nii, et välised stressorid ei paneks teda alateadlikult üle reageerima ja ärrituma.

Olukorras kus inimesed töötavad väljapool kontorit nüüd aina sagedamini, ei saagi tööandja enam kontrollida töökeskkonda. Pandeemiaperiood aga näitas meile kõigile selgelt, et kaugtöö ning liigne negatiivses uudistevoos viibimine hoopis kasvatasid stressi kogejate arve.

Stressi peamine alge ei ole kunagi olnud väline ruum ehk keskkond meie ümber, vaid selle juurpõhjus on inimese sisemaailmas ilmnev seesmine reaktiivsus.

Seesmine reaktiivsus inimeses endas selgitab ka seda, miks isegi väga heas töökeskkonnas inimesed ikkagi stressi käes vaevlevad ja lõpuks läbi põlevad. Näiteks töötajate läbipõlemise osakaal on TeamBlind uuringu järgi sellistes tuntud firmades nagu Apple 57% ja Oracle 63% ja mõlemad need ettevõtted pakuvad eeskujulikku ja kaasaegset töökeskkonda (info TeamBlind läbipõlemise alasele uuringule on leitav lingil olevas stressi ja läbipõlemise alases videos).

Miks stressi leevendamine on oluline nii töötajale kui tööandjale?

Stressi varajane leevendus on oluline, sest see aitab ära hoida nii stressi krooniliseks muutmist ja seeläbi ennetada stressist alguse saavat läbipõlemist.

Läbipõlemine on tänapäeva töökohtades sage probleem. 2021. aasta CV-Online uuring alusel oli 68% küsitlusele vastanud töötajatest kogenud seda omal nahal. Paradoksina on läbipõlemise risk kõige kõrgem edule ja karjäärile orienteeritud töökohtades ja tippspetsialistide ning juhtide seas ning enam levinud teekond selleni on positiivne stress.

Brittide läbipõlemisraport, aastst 2024, tõi välja, et koguni 95% töötajad on kogenud tugevat vaimset survet või tööstressi viimase aasta jooksul (vt pilt allpool).
 

Läbipõlemiseni ei jõua keegi üleöö. Teekond sinna on aeglane ja saab alguse sellest, et oma stressiga ei osata toime tulla. Lisaks tööprobleemidele ja läbipõlemisele, viib pika-aegne stress ka mitmesuguste haigusteni.
 

Kui suur osa töötajaid kogeb tööstressi?

Kuna inimestel on puudu oskus oma stressiga aegsasti leevendada, siis uuringud näitavad, et 70-90% töötajaid kogeb tööl stressi.

Oma 2019. aasta uuringus, mis viidi läbi 23 riigis tõi Cigna välja fakti, et 87% töötajaid kogeb tööstressi. Siinjuures tuvastas uuring, et 64% töötajaid kogeb tööstressi sageli ja omakorda kokku 12% kogu nende uuringus osalenud inimestest ei suutnud tulla stressiga iseseisvalt toime.

Cigna osundas oma uuringus, et koguni 91% töötajaid on ise kogenud, et teiste stress tööjuures on seganud nende tööd.

Brittide firma Investors in People tõi oma uuringus välja, et vanusegrupiti suurim stressi tase oma karjääri alustavate töötajate hulgas. Nende poolt 2018. aastal läbi viidud ja avaldatud uuring tõi stressiosakaalu vanuserühmade kaupa välja järgneva graafiku kujul (igas vanuserühmas stressi kogenud töötajate osakaal on näha vanusegruppide kaupa ringi sees ja töötajate vanusevahemikud igas ringi all).
 

Tööstressi kogenute hulk vanuserühmade kaupa Investors in People 2018 uuringu alusel.
 

Stressi leevendamine on tõhus läbipõlemise ennetus

Kuna stress on läbipõlemise peamine alge, siis on stressi leevendamine on kõige olulisem ja tõhusam meede läbipõlemise ennetuseks.

Teekond läbipõlemiseni võib kulgeda kas negatiivse stressi ehk distressi või siis positiivse stressi ehk eustressi kaudu. On omamoodi paradoks, et negatiivse stressi asemel domineerib töökohtades hoopis positiivne stress. Seda on kindlasti õhutanud motivatsioonikoolitused, mis rõhuvad positiivsete emotsioonide laineharjal ratsutamisele ja ka saavutusi hindav töökultuur.

Positiivse stressi algfaasis kogevad inimesed end ambitsioonikalt ja naudivad edu ja heakskiitu. Sellest kasvab tahe veelgi enamat saavutada ja oma võimeid aina keerukamate väljakutsete toel teistele tõestada. Sellised saavutused on ülistatud ja heakskiidetud aga teadvustamata, et see õhutab pikaajalist positiivset stressi ja kulgemist läbipõlemisekursil.

Tulenevalt sellest, et pürgimist karjääriredelil ja saavutustekeskust soodustavad ka tööandjad, jääb töötajatel ja juhtidel võtmata nii vajalik lühiajaline paus kui ka sageli ettenähtud pikem puhkus.

Vähene uni, kurnatus ja ületöötamine on tavaliselt kõik läbipõlemise eelmänguks. Läbipõlemise hilisemates faasides toimetulekuks järgnevad sellele juba ergutid (kohv, alkohol, narkootikumid, ekstreemsport jms). Mõnda aega tundub selline kihutamine äge aga vaim ja keha ei talu sellist asja pikemat aega.

Töötaja järsk ärakukkumine läbipõlemise lõppstaadiumis tuleb siin reeglina üllatusena nii tööandjale kui ka oma sisemaailma mitte juhtida oskavale töötajale endale. Ometigi saab õigeaegse ennetuse ehk stressi varajase leevendamise korral probleemi juba eos vältida.
 

Kuidas defineeritakse läbipõlemist?

Läbipõlemist defineeritakse kui tööalast vaimse tervise probleemi, mis ei ole veel klassifitseeritav kui haigus või vaimse tervise häire.

Läbipõlemise eripäraks on totaalne väsimus ja jõuetus ja see tuleb neerupealsete kurnatusest ehk stressihormoonide lõpuni ära kasutamisest (ehk teisti öeldes nende läbi põletamisest oma tegevuse jätkamiseks siis, kui hormoonid on juba otsakorral).

Läbipõlemisel on vähemalt viis astet, mille tundmisel saab ohumärke aegsasti märgata ja elustiili ennetavalt korrigeerida.

Wellness Orbit läbipõlemise ennetuse e-koolitus selgitab neid viite astet põhjalikult Dr. Helena Lass (allolevas ETV videoklipis on teemat avatud tema poolt lühidalt). Vaid tundes riske ja õppides oma sisemaailma paremini juhtima, saab igaüks läbipõlemise koolitusel õpitut ise ellu rakendada. Selleks on vaja teadlikult ja süsteemselt omandada intrapersonaalsete oskused ja siis astuda samme stressi leevendamiseks ja läbipõlemise ennetuseks. Me panustamegi selliste individuaalsete sisemaailma juhtimisoskuste õpetamisele.
 

Läbipõlemise tunnused

Läbipõlemine saab alguse sellest kui inimene on sageli pinge ja stressi küüsis ning ei tule nende tulemusel enam oma igapäevaste tegevustega edukalt toime.

Leevendamata stressi tulemusel hakkab langema esmalt inimese enesekindlus ja keskendumisvõime ning läbipõlemiskursil inimene ärritub aina kergemini. Edasi järgnevad juba täitmata lubadused, krooniline väsimus, skeptilisus kõige suhtes ja konfliktid, mis ongi läbipõlemise varajased tunnused. Just need ebameeldivad omadused kaotavad ka seni tõhusa inimese tegutsemise efektiivsuse.

Globaalselt tegutsev uuringufirma Gallup on selgitanud, et ca 70% kuni 80% töötajaid pole kaasunud oma töö tegemisse aktiivselt. Paradoksaalselt on samas suurusjärgus ka stressi kogevate töötajate arvud! Enamus inimesi lihtsalt neid numbreid ei kõrvuta ja ei oska nende vahel seost märgata.

Stressis inimene ei ole töösse enam aktiivselt kaasuv ja teeb seda ükskõikselt. Kergemalt läbipõlenud inimene kaotab oma tegutsemise tõhususe. Läbipõlemise lõpufaasides inimene aga vahetab enamasti töökohta ja sageli ka eriala. Seega stressi leevendamine ennetab siin tööviljakuse kukkumist ja töötajate kaotust.
 

Stressi leevendamise kasud

Stressi märkamata jätmise tulemus on krooniline stress, mis lõpuks viib läbipõlemiseni.

Tugevama või kestvama stressi kogemisel, on oma seni kuni puuduvad oma sisemaailma juhtimisoskused, ainuõige taktika vaba päeva võtmine. Aga stressi vähendamine taastumiseks aja maha võtmisega (sh stressi puhul haiguslehe võtmine) on Eestis seni veel haruldane. Pigem pressitakse probleemidest jõu ja ergutite toel läbi ja nii edasi kuni viimase energiaraasuni.

Probleem on siin totaalne teadmatus kuidas taganda enda hea vaimne vorm. Kui seda osataks, siis ei oleks ka nii palju seesmist reaktiivsust.
 

Kuna stressileevenduskoolitused ega ka vaimse vormi ennetav treenimine ei ole Eestis veel töötajate poolne standard, siis on inimeste hulgas palju teadmatust stressi olemusest ja vaimse heaolu tagamisest, mis viibki esmalt läbipõlemise ja siis haigusteni.

Tööajale tõhusaim lahendus oleks siin õigeaegne stressi leevendamise ja läbipõlemise ennetamise koolitus, mis võimaldaks igal töötajal oma sisemaailma paremini juhtida ja väliste pingetega toime tulla.

Juht või töötaja, kes oskab oma sisemaailma juhtida, teab kuidas tegutseda ise tõhusalt ja teiste tööd korraldada läbipõlemiseta. Ta teab, millal võtta pisikesi taastumispause, et mitte kaduda mõne ajapärast läbipõlenuna radarilt püsivalt. Ta oskab märgata ka teiste inimeste puhul ohumärke ja neid suunata nii, et töötajad tahaks ning suudaks tegutseda tõhusalt ja end läbipõletamata.

Alloleval lingil saad koolitust tasuta proovida ja boonusena tuvastada oma stressitaseme.

Iga tööandja peaks teadma, et tööalased vaimse tervise probleemid on aegsa stressi leevenduse korral ära hoitavad juba eos (loe ennetusest lisa ja kuula tasuta podcasti).

Rõhutame siinkohal, et tööga seotud vaimse tervise häireni ei jõua ükski juht ega töötaja ootamatult.

Probleem ongi see, et tööalased vaimse tervise probleemid kerkivad esile väga aeglaselt ehk mitmete aastatega ja nende algeks on peamiselt stress ning läbipõlemine.

Süsteemseks stressi leevendamiseks ja läbipõlemise ennetuseks läheb vaja:

1. teadmisi oma stressitaseme ja läbipõlemisohu märkamiseks;
2. oma sisemaailma juhtimisoskuseid ehk intrapersonaalseid oskuseid, mis võimaldavad igaühel enda sees toimuvaid protsesse korrigeerida;
3. elustiili korrigeerimist selliselt, et saaks tagada oma vaimu ja keha taastumise, korraliku une ja tervislikud eluviisid.

Stress ja läbipõlemise koolitus, mida me pakume, aitab luua selliste süsteemsete muutuste jaoks tugeva baasi intrapersonaalsete oksuste toel. Nii nagu nt lugemisoskus annab töötajale võime ise lugeda seda mida vaja, annavad intrapersonaalsed oskused võime juhtida oma sisemaailma vastavalt muutuvatele tööülesannetele ja oludele.

Iga inimene saab kasutada vaid neid oskusi, mis ta on omandanud.

Lähtuvalt vaimse kasvatuse puudumisest meie koolides ei saa eeldada, et inimestel oleks olemas piisavad intrapersonaalsed oskused. Neid saab aga õppida ja tööandjatel on tasuv oma helgete peade hoidmiseks treenida oma meeskonnaliikmete intrapersonaalseid oskuseid.

Telli stressi leevenduse ja läbipõlemise ennetuse e-koolitus

Wellness Orbit poolt loodud unikaalne stressi leevendamise ja läbipõlemise ennetust tagav koolitus “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” (Performing Under Pressure) võimaldab selle koolituse läbijal teada saada oma stressitaseme ja läbipõlemise riski, sooritades testi ja saades tagasisidet.

Küsimustikud, videoloengud koos praktiliste juhendatud harjutustega ja tagasiside võimaldavad õppida oma sisemaailma edukalt juhtima. Lisaks on meie koolituse osaks töövihik, mis võimaldab luua endale isikliku arenguplaani hea vaimse vormi tagamiseks.

Kokkuvõtteks

Stressi leevendamisele keskenduv läbipõlemise ennetuse koolitus hoiab ära haiguskulusid ja talentide kaotuse.

Stressileevenduse ja läbipõlemise ennetamise alane e-koolitus on laia kasuga, see võimaldab ühtlasi ennetada ka stressist algsuse saavaid ärevushäireid ja läbipõlemise tulemusel sageli tekkivat depressiooni ning õppida tegutsema tõhusalt ning fokuseeritult.

Koolitus võimaldab muuta ka seda, kuidas vaimset tervist nähakse. Nii nagu jõusaalis käimine tagab terve keha, tagab vaimse vormi treening terve mõistuse. Koolitus avab vaimse vormi keskse vaate hea tervise ja tõhusa tegutsemise tagamiseks.

Nii meie klientide kogemused kui ka sõltumatud uuringud on tõendanud, et vaimse vormi treenimine on tasuv investeering. Viidatud lingil on toodud slaidid, milles on välja toodud Deloitte uuring, mis osundab, et süsteemse vaimse tervise probleemide ennetuse korral läbi kõigi töötajate koolitamise võib olla suisa kümnekordne tasuvus (ROI = 10,2). Tõsi, koolituse kasutegur on siin selgelt sõltuv sellest suures osas õpitut rakendataks oma igapäevasesse (töö)praktikasse. Rakendamise kasud on praktikas seda paremad, mida suurem osa meeskonda on omandanud intrapersonaalsed oskused.